Hyggehyggehygge

HEJ!!!

Meil oli siin Tuurus üks väga armas põhjamaine ja pikk nädalavahetus. Kõik algas sellest, et Haapsalus toimus teine rannarootslaste laulupidu. Eelmine Estlandssvenskarnas sångarfest i Hapsal toimus 1933. aastal. Me siis skandinavistidega harjutasime selleks umbes poolteist kuud ja läksime ka rootsi keeles (taani aktsendiga) laulma.

Muideks, Boglárka (õige ungarikeelne kirjapilt) arvab vist praeguseks küll päriselt, et ta on kass või isegi inimene, sest ta käib kogu aeg toas ja tundub, et tema arvates on tal selleks täielik õigus. Igatahes on ta üks väga eriline kanaproua ja kana kohta küll väga intelligentne. Boglárks on nüüdseks iga hommiku-, lõuna-, ja õhtusöögi oluline kaaslane, istub laua all, nurub vahel toitu, tukastab ja nurrub. Kanad nurruvad, küll te kuulete, kui veel kuulnud pole. Mulle tundub, et üks hall kana tahab ka iseseisvuda, sest kui Kaarel läks neile heina viima, siis ta ilmselt tajus algaja kätt, kasutas võimalust, pani suurest kanaaedikust putket ja peitis end paariks tunniks kuskile laane äärde kõrge heina sisse ära. Hiljem kui ma neile süüa viisin, siis oli selge, et seda kana ei huvita mitte toit, vaid vabadus. Kui isegi talle lohutuseks viidud nisuterad ei aidanud, siis otsustasin talle magustoiduks hoopis järelvalvatud tuuri hoovi peal pakkuda ja seepeale jooksis ta otsejoones Boglárka koerakuuti ja kukkus munele, ise rahuolevalt korisedes.

Rongkäik Haapsalu tänavatel!

Selline on eestirootslaste lipp

Me oleme nii lahedad, et kirjutasime oma koori nime ruuni tähestikus

Mamma ja ema tulid ka kuulama

Brita on varemgi Tuurus käinud, aga Kaarel ja Anne Maarja tulid esimest korda. Ühel õhtul käisid meil külas kaks Anne Maarja töökaaslast Taani saatkonnast ja üks norrakas ka. Saime siis keelekümblust teha, kitarri mängida, grillida ja kaminas skumfiduse kõrvetada. Muidu klassikaline juhtum Tuurus, et Kaarel tuli üheks ööks, aga jäi kuueks.: ) Ühesõnaga oleme oma hipipessa veel väga toredaid inimesi juurde saanud. Nende inimestega kohe on nii, et vaatad otsa ja oskad öelda, et nad sobiks Tuuru nagu rusikas silmaauku.

Siis käisime peopäeval Brita, tema ema ja väikese õe ja Anne Maarjaga Kuursaalis maiustamas.

                Teile varem tuttava islandlase Árni suur perekond tuli talle Eesti külla. Juhtus, et pereema Guðbjörgil sünnipäev oli just rannarootsi laulupeoga samal päeval ja põhjamaisuse nimel tulid nad seda kaema. Nad ööbisid külalistemajas ja küpsetasime Britaga Guðbjörgile 50. sünnipäevaks suure šokolaaditordi, mille ujutasime šokolaadiglasuuri ja vahukoorega üle ja ehtisime värskete maasikate ja vaarikatega. Pärast õhtusööki astusime küünalde ja tordiga söögisaali sisse ja laulsime taanikeelse sünnipäevalaulu. Midagi sellist perekond küll ei oodanud ja pereema oli nii õnnelik, et poetas lausa paar pisarat ja kallistas meid mõlemat Britaga kõvasti. See oli üks hirmsasti armas hetk. Vot, see on hea näide sellest, et palju toredam on teistele midagi kinkida kui ise saada. See oli ka tore, et nendega ka vahel taani keeles rääkida sai ja nad rootsi keeles vastu rääkisid.

Päeva staar oli muidugi pere pesamuna, 6-aastane punapäine Auður Ásta. Brita vaatas teda ja ütles, et ta on nagu Islandi haldjas, kes kuskilt mägikoopast välja on tulnud. Mulle tundus nagu ta oleks mõnest Astrid Lindgreni raamatust välja hüpanud. Igatahes üks kohutavalt armas präänik ja mul õnnestus ta süda võita. Näiteks tänu sellele, et ta tibusid oma käes hoida sai ja ta sellest veel mitu päeva enne ja pärast rääkis.

Järgnevad päevad möödusid heina ja chilli ja grilli tähe all. Otsime uue murutraktori, sest hein on juba meetripikkune. Vahepeal käisid jutud lammaste või hobuste laenamisest/võtmisest, aga need plaanid jäid katki. Kaarel tegi uue trakatsiga külalistemaja juures paar kiiremat ringi ja sai platsigi puhtaks. Traktrorist kahjuks pilti ei saanud, aga võin öelda, et see näeb väga kena välja.

                Käisime Mariiga kodakondsus- ja migratsiooniametis uut ID-kaarti tegemas ja selleks tuli valguse käis enda väljanägemine üle kaeda, ei saanudki tavapäraselt sots olla.

Loomulikult panime välismaalase sinepit sööma Haapsalus Taksi baaris.

                Ühel õhtupoolikul vaatasime kaminatoas klassikat ja saime kõvasti naerda

                Ketlinil oli sünnipäev! Palju õnne!: )) Seda ma ise kahjuks näha ei saanud, aga kuuldavasti sai head ja paremat maitsta ja lilli nuusutada.

Igatahes olid need kuus päeva ühed toredamatest, mis mul viimasel ajal olnud on. Need pildid ja tekst ei anna seda tegelikult üldsegi edasi. Pannkoogihommikutest ja muust imelisest ma ei hakka jutustamagi, see on meie karjamõisa puhul juba niigi ilmne. Loodan teid kõiki jälle varsti Tuurus näha. Kalli! KNUZ!!

Anna Regina

Nädalavahetus 24.-26. mai

Tere-tere, kõik see pere!

Juba kiikusime ka

Kevad on käes, see õige kevad õitsevate õunapuude, lakas magamise ning valgete öödega. Seekordne Tuurus-käik oli minu jaoks üsna eksprompt, Ullo helistas kolmapäeval ja pakkus vaba kohta autosse, kohe läksin. Plaanisime olla reedest pühapäevani, mina tegin lõpuks oma plaanid ümber ja enne esmaspäeva ära ei läinud. Aga noh, nii on, nagu elu käib.

Tibukesed

Pärast reedest sündmusterohket marsruuti Tartu-Tuuru, ei teinud me siin õhtul eriti midagi. Mart ja Ullo olid veel neljapäevasest 18-tunnisest tööpäevast läbi ning mõtlesime, et puhkame niisama. Kerli oli meile isegi ahjuvormi teinud, juhhuu!

Laupäev algas jälle Hanna pannkookidega ning siis toimusid ettevalmistused õhtul toimuvaks Inesi permakultuuriesitluseks. Koristasime Kerli ja Inesiga kööki, käisime Ullo ja Mardiga poes, Jaan ja Artur tegutsesid pinkide tassimise jms meestetöödega. Hiljem liitusid meiega veel Meeli, rattaga Tallinnast tulnud Jaanus, bemmiga tallinlased Marianne, Allar, Janne ja Siim ning "mundris ei joo" - Rivo. :D

Ines ettekannet tegemas

Külalised!

Kella kuueks oli kohal päris palju rahvast, nii kutsutuid kui isetulnud, Ines oli päris üllatunud kõigi võõraste üle. Sai mängitud ringmänge ja kuulatud tulevikuplaane. Külalistele muidugi Tuuru meeldis, aga mis seal salata - siin pole midagi mittemeeldivat.

Õhtul sai Matthiase tehtud šašlõkki, sauna, head muusikat, nalja ja loomulikult palju niisama mõnusat aega veedetud. Vahel mõtlen, et milles muus see õnn siis seisnebki, kui mitte heades sõprades, maitsvas toidus ning ilusas keskkonnas. Süda on rahul.

Õhtuses peomeeleolus on Allar, Janne, Siim ja Artur

Pühapäeval läksid peaaegu kõik minema, jäime ainult mina, Rivo, Meeli ja Hanna. Sai palju koristatud, no seda laga ikka oli, aga lõpuks jäi kord majja. Rivo parandas "romantikapaketi" savimaja (tõsi, praegu saab seal küll vaid sääsepaketti müüa), tegime kaminasse tule ning veetsime rahulikku õhtut. Täna tulime ära. Aga see on vaid ajutine äraolek, reedel on Hanna ja Jaani sünxx, niiet kogu kamp on paari päeva pärast jälle koos. Elu on ilus!!

Varsti näeme,
Saara

Nädalavahetus Tuurus 02.05 - 05.05

Tere jälle, sõbrad!

Kevad on tõesti käes nagu võib lugeda kaminatoas olevalt valgelt tahvlilt ja kui seda on raske uskuda, siis tuleb ainult kaks sammu uksest välja astuda, et selles ise veenduda. Soojemate ilmade saabumise tõttu jõudis Tuuru seekord palju rohkem inimesi - nii uusi kui ka vanu. Nimekiri töödest, mis teha on vaja, koostati juba mõni päev varem. Kõige tähtsam on valmis saada pesuruum ja Saara võttis kaasa ajakirja ideega, milline see kunagi võiks välja näha, aga sinna on veel pikk maa minna - õnneks asjad liiguvad ning Ullo on valmis teinud dušialuse ja võib-olla mõnel järgmisel nädalavahetusel jõuab pesuruumi renoveerimise ning selles oleva rakettahju parandamisega jätkata. 

Aga mida me siis tegime? 

Reede hommikul oli äratus kell 9.00 ja siis leidis aset klassikaline Tuuru hommik - Hanna küpsetas pannkooke, mis nägid välja nagu Ameerika filmis - paksud ja täiesti imelise maitsega. Soe köök, vaarikamoos, mitu kannu kohvi ja Villu, kes oli vaimustuses suurest rahvahulgast. Temast on saanud peoloom - küla peal teavad kõik Altmõisa Villut, kes ei puudu mitte üheltki korteripeolt ning sobitab tutvust ka bussijuhtidega, kellele Villu kohe käppa tormab andma, kui ta peatuses uksed julgeb avada ning siis keeldub lahkumast. Mõtlesime talle külge panna GPS-i, et igal hetkel teada, kus ta asub. Esialgu peab Villu elama siiski ketis, eriti kui Sirley koju läheb, sest isegi kui meie teame, et tupsurull Villu on inimese sõber, siis tegelikult peaaegu väikse hobuse mõõtu välja andev koer võib mõnda inimest hirmutada. Hanna eestvedamisel sai Villule soetatud rihm, mis talle särtsu annab, kui ta teatud piiridest välja kõnnib. Reedel kaevatigi maa sisse traat ja juurde pandi lipukesed, et koer oma piiridest aru saaks ja ta õppis väga kiiresti. Eriti kiiresti sai ta aru sellest, kuidas särtsu andva rihma seest patarei välja saada. 

Villu

 Magnus on tõeline härrasmees - toidu ülejääkidest, mida Rivo lahkelt neile jagas, võttis tema vaid väikse lõuatäie ning siis kutsus kanad ülejäänut sööma. Ühel hetkel tegi mõni kana hädakisa aedikust ja Magnus lendas nagu pudrukuul üle aia olukorda inspekteerima. Kanamaja uksed said korda ja võrk ka korralikult kinni. Nüüd tuleb ainult oodata, et vaestele kanadele, keda kukk korralikult rutsanud on talve jooksul, suled pea peale tagasi kasvaks. 

Härra Magnus isiklikult esiplaanil, vasakult kana, kana, Aabitsa kukk, tema taga kana ja kana.

Kevadlilled, mille kallal mesilased olid juba usinalt ametis, üks suur pesa on garaaži küljes.

Mina ja Saara koristasime reedel naistetoa kapid ja kapipealsed ära ning prügikasti leidis tee mitu kotitäit kola. Järgmisel päeval sai põhjalikult koristatud ka koridor ja kaminatuba. Ullo suitsetas lõunaks kalu, mis olid nii head, et taimetoitlasest Ines sõi neid teistest kõige rohkem.

Picasso püüdis ise omale lõunasöögi. 

Õhtune pidu

Hommikune plaanikoostamine

Kõrgpeenra rajamine

Meeli korjas naaditibusid

Karl ehitas lakapõrandat

Saara õde Johanna

Võrkkiiged pandi üles

Külalised

Meeli tehtud singipasta värske pesto ja lillkapsaga. Kui muud põhjust Tuuru tulla pole, siis vähemalt süüa saab väga hästi. Ühel õhtul sõime isetehtud kotletide ja Kerli küpsetatud kuklitega hamburgereid. 

Kokkuvõttes oli väga tore nädalavahetus ja neile, kes ei tulnud, võin ainult öelda, et mina kahetseks. Ma endiselt armastan teid kõiki ja järgmise korrani!

Reelika ♥

Mõni nädal tagasi Tuuru köögis http://youtu.be/uTY_s1Oyj7A