Muud võimalust polnudki kui kõik pidi algama KÕIGE SUUREMAST SUURPUHASTUSEST SAHVRIS, mis kunagi väikesest sahvriaknast paistvat ilmavalgust näinud on. Kõik 15 aastat riiulil seisnud taldrikutest kuni 2000. aastal purki pandud suvikõrvitsast käis mitme kriitilise pilgu alt läbi. Viimane sõna jäi alati vanem parv Meelile. Seda kõike selleks, et uuele värskele kraamile ruumi teha ja et sahvris saaks kõiki kuivaineid ja kinniseid pakke hoida. Üldsegi hoiame seal nüüd ainult vajalikku kraami, mitte näiteks 20 munapeekrit, mida isegi sakste enda kohalolekul tolmust puhtaks ei pühi. See oli ikka uskumatu, mis jama sinna aastatega kogunenud oli. See on veel uskumatum, et me tõesti sellega hakkama saime ja nüüd on meie armas sahver ilusam veel kui imekaunis Vassilissa ise. Kohe lust on sinna minna ja süüa on ka palju mõnusam teha, kui kõigel on selge koht.
Kui see kõik sai lõpuks suure valu ja kannatuse järel tehtud, siis ilusat sügist tähistades hakkisid ja tikkisid usinad moosivarganäod augustis, septembris ja oktoobris Tuuru köögis palju-palju moosi ja mahla. Keedeti klassikalist meesarnast valge klaari moosi, mõnusalt hapukat mirabellimoosi, teise vahetuse vabatahtlikud valmistasid põldmarja-õunamoosi, astelpajudki said õunaga koos purki pandud ja igasuguseid muid toredaid potsikuid ja totsikuid võib seal jahedas toas tuhnides veel leida. Mina tegin suvel Taanist kaasa toodud retsepti järgi ehk kahtlaselt kõlavat rohelise tomati moosi, aga minu jaoks oli see juba Taanis armastus esimesest silmapilgust. Natuke ingverit, sidrunit ja vaniljet ka sekka. Pestot tegin ka viimastest rohelistest lehtedest ja basiilikust, selle panin sügavkülma üht head hetke ootama. Õunamahla tehti jupikaupa nii palju, et sahvrisse enam ei mahu. Poes päris naljakas vaadata, et närune liiter päris õunamahla maksab 4 eurot, mida linnahipsterid siis sealt osta saavad. Meie oleme päris hipsterid, kurat. Muidugi käis Matthias ka, kes taaskord enese ja teiste rõõmuks mõnusat siidrit pruulib.
Ma võtsin siis nõuks kõik need umbes 150 moosipurki ära sildistada, mis veel nime polnud saanud. Mulle tõesti meeldib seda teha. Muidu ei tea pärast vanakurat ise ka, mis imeloom mõnes purgis parasjagu on.
Anna
Lõpurosin:
sahver ‹
-vri, -vrit 2›
s.
väike ruum elumajas toidu panipaigaks.
Või,
süldikausid, leib on sahvris riiulitel. Kass on sahvris koorekausi
kallal käinud. Toob sahvrist toitu lauale. Piim, lõunasöögist järele
jäänud toit viidi sahvrisse. Perenaine käis agaralt sahvri ja aida
vahet. Köögi kõrval oli sahver.
