Tuurus puhuvad uued tuuled

Mulle on alati meeldinud mõelda, et Tuuru on selline koht, et ükskõik kui palju aega mööda läheb, siis siia tulles on tunne, et kõik on nagu ikka. Mõned asjad aga muutuvad - näiteks nüüd on siin peen vesiklosett, maja ei ulbi enam veeloigus ja dušši alt tulles saab jalad panna soojustatud põrandale, kus Picasso lamab ja rahuloleva pilguga nurru lööb. 

Tänase päeva võtavad minu jaoks kokku Ullo sõnad:

Kana maja on nyyd soe ja Reelika murdis seina sisse kaks geelküünt ära ja jõudis tõdemusele, et juristi rõõm on kahjurõõm.

Lamba söömise nädalavahetus on hästi alanud. Sahvris on nii palju glögi, et peab vist jõuludeni vastu. Ja lammast sõime ka ja üldse Tuuru on kuidagi eriti armas, kui siia tükk aega sattunud pole.  

Lõppu noore isa pilt ka :')

♥ ♥ ♥

Tere. Väike uuendus.
Varsti on Tuurus südaöö. Kuigi tegelikult on varsti südaöö igal pool Eestis ja mõnes teises kohas maailmas veel, siis on siin olles tunne, et midagi muud polegi olemas kui ainult Tuuru ja võib-olla ka Haapsalu, Käänu talu ja Matise paat. Oleme siin, Hanna, Rivo ja mina. Juba on teine juuli ja midagi imelikku on küll lahti, sest meid on ju ainult kolm. Aga väga hea rahulik on. Hetkel on köögis sagimine, sest Hanna ajab peent puskarit - rabarberiveini. Me peame osa ära jooma, et saaks käärimispütti rabarberisiirupit juurde valada. Igatahes ma võin öelda, et me oleme siin kõik max kaks klaasi seda heleroosat unistust ära joonud ja kõigil on juba mõõdukalt sarves. Lendabki sulg kergemini. Riff ütles, et kuigi see on lambima tehnoloogiaga tehtud, on see vingem kui see siider. Ta lisas: "Puskar on ikka jumala kingitus." Aga no ausalt, väga hea on, leebe, kergelt magus, heleROOSA, saate aru, ROOSA. Juba seepärast tasub juua. Aga väga salakaval, sest seal peab vähemalt 9 volti sees olema. Heavy Rabarbero Longero.
Paabel mängib. Terve köök on värske saia ja või lõhna täis, sest ahjus küpsevad ciabattad. Oleme Hannaga daamide ilusalongi teinud siin. Igasuguseid töid leiab päeval tegemiseks, tööd on palju, tuleb vaid silmad lahti ringi vaadata. Hanna tegi oma kartulipõllu. Küttepuid saab teha ja tunda end kui tõeline hetero. Siidinäppudest seal klaviatuuri taga saavad tõelised mehekäed. Pöhmehöis. Kirves, pakk ja õlu. Kõlab nagu traumapunkt. Heterost rääkides on heteroshower jätkuvalt väga teema ja see on parim viis enda pesemiseks. Täna näitasin veel Škodale hoolt ja armastust, küürisin ja pesin ja lõin läikima mitu tundi. Viisin Sirleyt täna koju ja sellega aknad lahti koju kihutades oli nii hea suve tunne. Ja meil on üliarmsad pardipojad, kes armastavad vihma käes porilombis möllata.
Homme teeme Hernesuppi. Ma ei tea, miks ma just hernesupp suure tähega kirjutasin. See on vist lihtsalt nii hea. Üldse teeme kogu aeg head ja paremat süüa, eile just tegin ise vaniljejäätist ja panin metsmaasikaid sisse. Esta-2-ga küpsetasime vahvleid juurde. Assa mait.
Ok, veits vähem poeetiliseks kokkuvõtteks pani Riff killu, ütles, et suht maaka tunne on kolmapäeva õhtul kell pool kaksteist folki kuulata ja puskarit libistada. On ju tegelt. Millal see sai valmis saab juba? Aga tegelt retsilt hea on siin olla.
Anna Hanna Rivo

Lühidalt Tuuru suvest 2014.

Järgmise suve plaanidesse otsustasime panna ainult poolikud asjad. Sepikoda ja kõrgpeenrad. Niikuinii tuleb muid tegemisi jooksvalt juurde, juba praegu käivad jutud viinamarjakasvandusest ja suvistest kontserdituuridest Altmõisa Külalaistemajas. Kui vähegi õnnestub, siis ma suunan Inese sujuvalt peenraid ehitama ning ei pista oma nina sepikojast terve suve jooksul välja.

Selleks, et, tsiteerides M. Waltarit ja Rollot, „kõik sitakärsad oma ülalpidamise kenasti välja teeniksid”, teeme me suvel kõvasti küttepuud. Killak ehitas abinõu millega saavad ka väikesed õrna kondiga tütarlapsed tammekännu pooleks. Eesmärk on saada kätte paari aasta varud.

Veel on võimalik kirjutada projekte suviseks tegevuseks, kui keegi on huvitatud. Ma oleksin NII ÕNNELIK, kui keegi kirjutaks ühe projekti.

Kodukorras on väiksed muudatused ette näha, nimelt, nädalavahetused on vaba aeg välja arvatud elementaarsed asjad ning nädala sees on fikseeritud tööajad, kui just ei ole mingi erijuhus. Naistetuba jääb edaspidi üksikutele hingedele teinteise leidmiseks, paarid kolivad kas lakka või ehitavad omale käepärastest vahenditest uru.