Nädalavahetus 24.-26. mai

Tere-tere, kõik see pere!

Juba kiikusime ka

Kevad on käes, see õige kevad õitsevate õunapuude, lakas magamise ning valgete öödega. Seekordne Tuurus-käik oli minu jaoks üsna eksprompt, Ullo helistas kolmapäeval ja pakkus vaba kohta autosse, kohe läksin. Plaanisime olla reedest pühapäevani, mina tegin lõpuks oma plaanid ümber ja enne esmaspäeva ära ei läinud. Aga noh, nii on, nagu elu käib.

Tibukesed

Pärast reedest sündmusterohket marsruuti Tartu-Tuuru, ei teinud me siin õhtul eriti midagi. Mart ja Ullo olid veel neljapäevasest 18-tunnisest tööpäevast läbi ning mõtlesime, et puhkame niisama. Kerli oli meile isegi ahjuvormi teinud, juhhuu!

Laupäev algas jälle Hanna pannkookidega ning siis toimusid ettevalmistused õhtul toimuvaks Inesi permakultuuriesitluseks. Koristasime Kerli ja Inesiga kööki, käisime Ullo ja Mardiga poes, Jaan ja Artur tegutsesid pinkide tassimise jms meestetöödega. Hiljem liitusid meiega veel Meeli, rattaga Tallinnast tulnud Jaanus, bemmiga tallinlased Marianne, Allar, Janne ja Siim ning "mundris ei joo" - Rivo. :D

Ines ettekannet tegemas

Külalised!

Kella kuueks oli kohal päris palju rahvast, nii kutsutuid kui isetulnud, Ines oli päris üllatunud kõigi võõraste üle. Sai mängitud ringmänge ja kuulatud tulevikuplaane. Külalistele muidugi Tuuru meeldis, aga mis seal salata - siin pole midagi mittemeeldivat.

Õhtul sai Matthiase tehtud šašlõkki, sauna, head muusikat, nalja ja loomulikult palju niisama mõnusat aega veedetud. Vahel mõtlen, et milles muus see õnn siis seisnebki, kui mitte heades sõprades, maitsvas toidus ning ilusas keskkonnas. Süda on rahul.

Õhtuses peomeeleolus on Allar, Janne, Siim ja Artur

Pühapäeval läksid peaaegu kõik minema, jäime ainult mina, Rivo, Meeli ja Hanna. Sai palju koristatud, no seda laga ikka oli, aga lõpuks jäi kord majja. Rivo parandas "romantikapaketi" savimaja (tõsi, praegu saab seal küll vaid sääsepaketti müüa), tegime kaminasse tule ning veetsime rahulikku õhtut. Täna tulime ära. Aga see on vaid ajutine äraolek, reedel on Hanna ja Jaani sünxx, niiet kogu kamp on paari päeva pärast jälle koos. Elu on ilus!!

Varsti näeme,
Saara

Nädalavahetus Tuurus 02.05 - 05.05

Tere jälle, sõbrad!

Kevad on tõesti käes nagu võib lugeda kaminatoas olevalt valgelt tahvlilt ja kui seda on raske uskuda, siis tuleb ainult kaks sammu uksest välja astuda, et selles ise veenduda. Soojemate ilmade saabumise tõttu jõudis Tuuru seekord palju rohkem inimesi - nii uusi kui ka vanu. Nimekiri töödest, mis teha on vaja, koostati juba mõni päev varem. Kõige tähtsam on valmis saada pesuruum ja Saara võttis kaasa ajakirja ideega, milline see kunagi võiks välja näha, aga sinna on veel pikk maa minna - õnneks asjad liiguvad ning Ullo on valmis teinud dušialuse ja võib-olla mõnel järgmisel nädalavahetusel jõuab pesuruumi renoveerimise ning selles oleva rakettahju parandamisega jätkata. 

Aga mida me siis tegime? 

Reede hommikul oli äratus kell 9.00 ja siis leidis aset klassikaline Tuuru hommik - Hanna küpsetas pannkooke, mis nägid välja nagu Ameerika filmis - paksud ja täiesti imelise maitsega. Soe köök, vaarikamoos, mitu kannu kohvi ja Villu, kes oli vaimustuses suurest rahvahulgast. Temast on saanud peoloom - küla peal teavad kõik Altmõisa Villut, kes ei puudu mitte üheltki korteripeolt ning sobitab tutvust ka bussijuhtidega, kellele Villu kohe käppa tormab andma, kui ta peatuses uksed julgeb avada ning siis keeldub lahkumast. Mõtlesime talle külge panna GPS-i, et igal hetkel teada, kus ta asub. Esialgu peab Villu elama siiski ketis, eriti kui Sirley koju läheb, sest isegi kui meie teame, et tupsurull Villu on inimese sõber, siis tegelikult peaaegu väikse hobuse mõõtu välja andev koer võib mõnda inimest hirmutada. Hanna eestvedamisel sai Villule soetatud rihm, mis talle särtsu annab, kui ta teatud piiridest välja kõnnib. Reedel kaevatigi maa sisse traat ja juurde pandi lipukesed, et koer oma piiridest aru saaks ja ta õppis väga kiiresti. Eriti kiiresti sai ta aru sellest, kuidas särtsu andva rihma seest patarei välja saada. 

Villu

 Magnus on tõeline härrasmees - toidu ülejääkidest, mida Rivo lahkelt neile jagas, võttis tema vaid väikse lõuatäie ning siis kutsus kanad ülejäänut sööma. Ühel hetkel tegi mõni kana hädakisa aedikust ja Magnus lendas nagu pudrukuul üle aia olukorda inspekteerima. Kanamaja uksed said korda ja võrk ka korralikult kinni. Nüüd tuleb ainult oodata, et vaestele kanadele, keda kukk korralikult rutsanud on talve jooksul, suled pea peale tagasi kasvaks. 

Härra Magnus isiklikult esiplaanil, vasakult kana, kana, Aabitsa kukk, tema taga kana ja kana.

Kevadlilled, mille kallal mesilased olid juba usinalt ametis, üks suur pesa on garaaži küljes.

Mina ja Saara koristasime reedel naistetoa kapid ja kapipealsed ära ning prügikasti leidis tee mitu kotitäit kola. Järgmisel päeval sai põhjalikult koristatud ka koridor ja kaminatuba. Ullo suitsetas lõunaks kalu, mis olid nii head, et taimetoitlasest Ines sõi neid teistest kõige rohkem.

Picasso püüdis ise omale lõunasöögi. 

Õhtune pidu

Hommikune plaanikoostamine

Kõrgpeenra rajamine

Meeli korjas naaditibusid

Karl ehitas lakapõrandat

Saara õde Johanna

Võrkkiiged pandi üles

Külalised

Meeli tehtud singipasta värske pesto ja lillkapsaga. Kui muud põhjust Tuuru tulla pole, siis vähemalt süüa saab väga hästi. Ühel õhtul sõime isetehtud kotletide ja Kerli küpsetatud kuklitega hamburgereid. 

Kokkuvõttes oli väga tore nädalavahetus ja neile, kes ei tulnud, võin ainult öelda, et mina kahetseks. Ma endiselt armastan teid kõiki ja järgmise korrani!

Reelika ♥