Tuuru: Kevad 2015

Viktor Orav tamme all, kus ühel suvel pandi kaks inimest ametlikult paari ja kuhu ühel teisel suvel ehitasid vapsikud pesa. Hea, et mitte samal suvel.

Niisiis! Käisime Toomasega Tuurus. Mis seal siis sedapuhku teha ja näha oli?

On kevad käes ja traktorist ei saagi välja traktorist

Sest iga usin künnipäev on uue põllu sünnipäev

Ei saa meremees neist kajakatest-rajakatest rahu ei laevas ega traktoris!

Rollo oli juba ühe korra sügisel põllu ära kündnud. Toomas kündis teist korda veel ja hekseldas siis. Kui maa nii soojaks saab, et toomingas õitseb, siis jääb üle ainult vaod tõmmata ja kartuleid panna. Aga mitte ainult kartuleid. Pihv käis Taanis, nägi põldusid ja mõtles, et hull asi tõesti - hakkame kõike kasvatama. Lisaks on tekkinud mingi segane mõte võtta Ungari villasead, keda ma ka Taanis kohtasin. Nemad on künnimasinad. Neid ei saa õnneks enne järgmist aastat, seega meil on natuke aega kaalumiseks.

Mina kasvuhoones piketeerimas. Selle vastu, et miks juba need rooskapsad siin valmis ei ole.
Tegelikult on meil juba lisaks rooskapsastele redised maas (sort "Jõgeva 169"), tuhanded tomatid sirguvad, spinat on juba pikk, küüslauku on, metsmaasikatele leiame hea mõnusa koha pikutamiseks, kindlasti on Sirley vahepeal salateid ja ürte pannud, salvei on talve üle elanud ja isegi mu külvatud lavendlist on vähemalt üks välja tulnud. Plaanin veel lillkapsast, peete, porgandeid, lehtkapsast, muidugi kurke ja palju kartulit ja igasuguseid toredaid harilikke ja vähem harilikke söödavaid taimi. Ja rukkililli ja moone! Ma olen megalt elevil! Mõistan, et see kõik eeldab ka seda, et ma korralikult rohin ja mu vaim ja suvekaabu on selleks valmis. Sellest tuleb üks tore suvi. Kui rohimistalgud korraldan, siis ma ei ütle, et need on rohimistalgud vaid pannkoogisöömistalgud. Kui kohale jõuate, siis saate teada.

Kanad ja pardid on ka aru saanud, et kevad on ja tulistavad päevas umbes 40 muna (NELIKÜMMEND!). Sahvris oli sel hetkel üle 200 muna, seega ma pidin tegema ühe halva panoraamfoto, et nad kõik enam-vähem pildile jääks. Me vahepeal arvasime, et kuked on vist ka munele hakanud. Loodetavasti tuleb ka kadunud siidikana Gertruda õel Katariinal varsti tuju haududa, igal juhul ta seda nägu on. Samamoodi on loota väikesed piiksuvaid parditibusid, võimalik ka et jooksupardi ja valge pardi ristandit. Ei tea, kas see siis jookseb või kõnnib nagu paat kuival maal? Selle pärast olen ma ka megalt elevil!

Mune on igas suuruses ja toonis.

Ühtlasi oleme andnud endast parima, et hävitada sügavkülma ja sahvri sisu enne kui uus suvi ja sügis kohale jõuab. Siin pildil kaste Hiiumaa puravikest ja arooniamorss. Pannkoogisöömistalguid tasub tõsiselt kaaluda, sest sahvris on veel päääris palju moosi.